Mida eestlane suvel luges?
Teie ees on viimase 2 kuu loetumad teosed Goodreadsi Eesti kasutajate hulgas. Ehk tinglikult võttes eestlase suvelugemise eelistused. Ega need tegelikult muidugi väga ei erine talveperioodi valikust, aga see selleks... Eestlane loeb ilmselt igal ajal just seda, mida parasjagu hing ihaldab.Kümnendal kohal on E. Lockharti "Me olime valetajad" (Pegasus) (We Were Liars, 2014), mis ilmus eesti keeles juba 7 aastat tagasi, kuid jätkuvalt lugeja lauale tee leiab. Tegemist on rohkete nominatsioonide ja auhindadega pärjatud noortepõnevikuga. Seda võib kahtlemata suvelugemiseks nimetada, sest eelmisel aastal figureeris see nädalatabelites just suvekuudel, naasis sel kevadel, märtsis mõneks ajaks ning võttis suvekuudel kindla koha sisse. Muide, IMDb andmetel on töös ka film, seega võiks ennustada raamatule uut tõusulainet, kui see kunagi kinolinale jõuab. Mhm, tekkis endalgi praegu huvi seda lugeda.
Tänavu juunis ilmus eesti keeles raamatu eellugu "Valetajate perekond" (Pegasus, 2022) (Family of Liars, 2022). Ka see juba kogub jõudsalt lugejaid.
Järgmisel kohal on napilt peale jäänud Matt Haigi "Kesköö raamatukogu" (Varrak, 2021) (The Midnight Library, 2020). Eesti lugejale on autor tuttav veidi varasemast, 2017. aastal ilmus tema raamat "Põhjused, miks valida elu" (Varrak) (Reasons To Stay Alive, 2015), kus ta kirjutab sellest, kuidas depressiooni seljatamine õpetas ta uuesti elama. Seega tegemist ei ole ilukirjandusliku teosega. Sama kehtib eelmisel aastal ilmunud "Tähelepanekuid närvilise planeedi kohta" (Varrak) (Notes on a Nervous Planet, 2018) puhul. "Kesköö raamatukogu" on ilukirjanduslik teos, kuid päris tugevalt kantud samadest teemadest. Eesti lugejate hulgas muutus see populaarseks juba enne eesti keeles ilmumist, sest maailmas oli see juba suure menu osaliseks saanud. Kuid päris edetabeli tippu jõudis see tõlke ilmumise järel eelmise aasta aprillis, tõustes aasta lõpuks kõrgele teisele kohale. Alates selle aasta algusest on selle populaarsus küll langustrendis, kuid nagu näha, mitte veel päriselt kadunud. Seda enam, et tegemist on tõesti väga hea raamatuga. Soovitan!
Kaheksanda-seitsmenda koha võtsid Emily Henry raamatud "Rannaraamat" (Varrak, 2021) (Beach Read, 2020) ja "Book Lovers" (2022). Autorit ja tema "Rannaraamatut" olen oma varasemas postituses maininud. Ka andmed kinnitavad, et selle raamatu näol on tegu ehtsa suvelugemisega: eelmisel aastal figureeris see nädalatabelis just suvekuudel, sel aastal aeg-ajalt tabelisse ilmunud, kuid suvekuudel seal järjepidevalt esinenud. Muidugi võib eelmise aasta näitaja olla tingitud ka sellest, et raamat ilmus eesti keeles 1. juulil, kuid selle aasta andmeid ja süžeed silmas pidades ei saaks sellele kuidagi vastu vaielda. "Book Lovers" on värske, tänavune bestseller sellelt autorilt. Ilmselgelt on Emily Henry juba eestlasele tuttav ning kindel valik suvelugemise valimisel. Mulle isiklikult tundub, et sisukirjelduse põhjal on nende kahe raamatu süžeed põhimõtteliselt üsnagi sarnased - mees ja naine (kusjuures mõlemad tihedalt raamatute ja/või kirjastamisega seotud), kes esmapilgul teineteisele vaenlastena tunduvad, leiavad teineteises elu armastuse. Seevastu nüüd augustis ilmunud "Meie suvereisid" (Varrak) (People We Meet on Vacation, 2021) paistab olevat veidi erinev... aga ainult veidi. See raamat siin vaatab mind praegu, ootab lugemist. Kui loetud, eks saab teada, kui palju erinev...
Kuuendal (ja neljandal ja teisel) kohal on Colleen Hoover. Seekord temast ei räägi...
Viies on keegi Ali Hazelwood raamatuga "The Love Hypothesis" (2021). Tema (st raamat) on selles mõttes huvitav nähtus, et see on põhimõtteliselt katkematult olnud tabelis alates selle ilmumisest eelmise aasta septembris ja see ei ole isegi eesti keeles (veel?!) ilmunudki. Võimalik, et temast (st autorist) me veel kuuleme edaspidigi.
Nii, neljas koht. Ahah, selle jätame vahele. Kolmandal kohal on Taylor Jenkins Reidi "The Seven Husbands of Evelyn Hugo" (2017). Mis ma oskan öelda? Minu mällu (ja võibolla ka teiste GR Eesti kasutajate omasse) tõi selle autori tema teos "Daisy Jones & The Six" (2019), kui võitis Goodreads Choice Awardi ajaloolise romaani kategoorias. Kuid suurema populaarsuse on vähemalt nüüdseks saavutanud hoopis see Evelyni-raamat. See on eelmise aasta juulist saadik katkematult nädalatabelis olnud ning ju siis selles midagi väga head peab olema, kui seda nii palju loetakse. Vaadates eestlaste pandud hindeid, siis enamikus jäävad silma neljad ja viied, mõni kolm ka. Kokkuvõttes võiks ju isegi kutsuda lugema, kuid kuni maakeeles seda ilmunud pole, ma selle lugemist ei kaalu.
Eee... ja esimesel kohal on... üllatus-üllatus, mitte! Delia Owensi "Kus laulavad langustid" (Rahva Raamat, 2019) (Where the Crawdads Sing, 2018). Oeh, minge kõik homsest (2. septembrist) kinno ja saate teada. Mul raamat loetud, meeldis, kuid minu arvates mitte ka niiiii vaimustavalt hea. Filmi ootan küll huviga. Tšau!
P.S. Minu tänavused suvelugemised:




Kommentaarid
Postita kommentaar